Olen kehale orienteeritud psühhoteraapia, psühholoogilise nõustamise ja coachingu väljaõppega vaimse tervise nõustaja, kehapsühhoterapeut ja pakun psühholoogilist tuge stressi ning iseendaga toime tulemisel. Ma saan aidata, kui sul on enesearengu küsimused või kui sul on keeruline seis elus või kui sa vajad kedagi, kellega sellest kõigest rääkida.
Ma olen aidanud inimesi, kes on lahutamas, kes oma elu muudavad, kes teevad karjääripöördeid, kes küll plaanivad, aga ei julge ja ka neid, kes lähevad uut ametit õppima, et oma unistusi ikkagi ellu viia. Olen aidanud saada selgust, avada uusi nurki ja koos vaadata, mis on vaiba alla peidetud. Kui selgus on majas, siis kõik otsused tulevad juba ise.
Ma olen aidanud lapsevanemaid, et nad mõistaksid oma lapsi. Ma olen alati öelnud, et proovilapsepõlve ei ole olemas. Laste normaalne on see, mida nad iga päev kodus näevad ja nad muudkui kasvavad iga päev. Olukorrad, mis täiskasvanutele on lihtsad, võivad laste jaoks olla eksistentsiaalsed kriisid, kus nad kardavad oma elu pärast ja kogevad suurt traumat. Lapsevanemad vastutavad oma laste eest, sest lapsed on väikesed ja vanemad on suured. Vanemad annavad ja lapsed võtavad.
Ma olen olnud olemas ka leina puhul, kuid see lein ei ole alati seotud inimese kaotamisega. Me läbime sama emotsionaalset protsessi igasuguste meile tähtsate kaotuste puhul, näiteks me leiname elu, mida ei tulnud, suhet, mis katkes või ka unistusi, mis kukkusid kildudeks. Sellel kõigel on sama emotsionaalne protsess taga – šokk, eitus, kauplemine, viha, leppimine ja edasi liikumine ning nende etappide vahel kõikumine, kuni lõpuks saab teema korda ja tekib stabiilsus.
Emotsioonide ja tunnete alla surumine töötab ajutiselt, kuid aeg tegelikult ei paranda haavu – hingehaavu parandab see, mida me selle aja sees iseenda ja nende haavadega teeme. On plaastreid ja on tervenemisi. Ma olen kindel, et abi on alati olemas, iseasi kas me oleme valmis abi küsima või vastu võtma. Vägisi kedagi aidata ei saa. Inimesed muutuvad, aga seda ainult siis, kui nad seda ise tahavad.
Minu teemad
Minu erihuvi on sisemine tasakaal ja eneseteostus, et mis ometi on need takistavad tegurid, kui paberil tundub justkui kõik korras olevat, aga hing hüüab midagi muud. Eneseteostus ei tähenda alati tippjuhina kõrget lendu, vaid see võib tähendada ka seda, et ma teen rahu sellega mis on nii nagu see on. Eneseteostus võib olla ka see, et me teeme rahu sellega mis oli. Eneseteostus võib olla ka see, kui võtad vastutuse selle eest, mis su elus toimub ja näed oma osa selle kõige loomisel.
Kuna ma olen isikliku c-ptsh kogemusega ja suutnud teatud määral terveneda, siis julgen oma kogemusest väita, et õnnelik elu on võimalik ka peale väga rasket lapsepõlve. Ma olen uurinud, et kust kohast tuleb perfektsionism, piiride puudumine, armastuse ära teenimine, klammerdumine, vältimine ja miks nii raske on teha teisiti. Ma olen kogenud, et kui mõni lapsepõlvetrauma saab integreeritud, siis saab sellest lihtsalt üks lugu ja emotsionaalset laengut selles enam ei ole. Me ei saa muuta minevikku, aga me saame teha selle minevikuga rahu.
Olen avastanud, et nii nagu lastega on nii, et nad ei lähe hukka, kui neil on vähemalt üks inimene, kes neisse usub, siis nii on ka täiskasvanud inimestega – piisab ühest inimesest, kes näeb tema maski taha ja mõistab seda, mis on ja mis oli ning miks see on nii. Piisavalt hea terapeut on see inimene, kes loob turvalise ruumi ja on kaasas, kui inimene läheb sisemisele retkele. Terapeut on abiks ja emotsionaalseks toeks, ta hoiab tervenemisele kohta ning ruumi. Kui tal on olemas emotsionaalne skaala, siis ta ka mõistab ja kui vaja, võtab need konksud seest välja.
Kunagi ei ole ole hilja alustada, aga seda ei saa mitte keegi teine sinu eest ära teha. See on sinu otsus, sinu sammud ja sinu materjal – koos õigusega oma elu üle otsustada kaasneb ka vastutus selle elu eest.
